Investor Toomas: Viisemann ajas hirmu nahka

Kolmel põhjusel – kuna Viisemann on seni oma konservatiivsevõitu strateegiaga pensioniraha juhtimisel konkurentidele silmad ette teinud, mul endalgi on portfellis 10 LHV allutatud võlakirja ning peagi on oodata panga debüüti Tallinna börsil – võtsin minagi laupäeva õhtul enam kui 140 nooremapoolse kuulaja seas koha sisse.

„Ma näen praeguste probleemide alusena suurt võlakoormust ning madalat tööviljakust – see on hirmutav, kui võlad kasvavad kiiremini kui tulud,“ rääkis fondijuht kohaletulnutele. „Minu arust pole maailma majanduse olukord tükk aega rõõmustamiseks põhjust andnud.“ 

Eesti majanduse olukorda ja siinseid võimalusi pidas ta suure võlakoormusega majandusregioonidega võrreldes vähem riskantseks.

Suur mull

LHV asutajate sekka kuulunud Viisemanni hinnangul on just investorite usk keskpangandusse olnud viimase aja kõige suurem mull, mis on käivitanud investorites omalaadse Pavlovi refleksi. Ta rääkis, et keskpankade sekkumine pigem hävitab kui aitab turge ning isegi kui varade hinnad tõusevad, ei pruugi majanduse käekäik ja inimeste heaolu sellega kuidagi seoses olla. Turud võivad küll üles minna, aga keskmine inimese elujärg sellest ei parane.

„Ma usun, et kõrged varade hinnad ei ole ühiskonna ja majanduse arengule kasulikud,“ rääkis ta. „See aitab neid, kellel on juba vara. Alustavad ettevõtted ja noored pered väga ei rõõmusta, kui uue äri alustamine või esimese kodu loomine läheb järjest kallimaks.“ Fondijuht põhjendas oma viimaste aastate suurt raha osakaalu pensionifondides sellega, et tema vaade maailmale on tõenäosuspõhine, mistõttu eelistab ta riski võtta vaid siis, kui võita on rohkem kui kaotada.

Ta nentis, et kui varad on väga kallid, siis pole neil ka üleliia ruumi kallineda ning potentsiaalne tasu, mis suure riski võtmise eest saadakse, on väike, samas kui kaotus võib olla suur. Nii mõneski kriisis karastanud pensionivalvur möönis, et turgudelt päris eemale jääda fondijuht siiski ei saa, isegi siis, kui ta seda ihkaks, sest sellega kaoks nii enda kui ka klientide enesekindlus. Seda enam, et sektor sunnib end teiste varahalduritega võrdlema. „Paratamatult pead turul olema ja midagi tegema, see on sektori needus,“ rääkis ta. Varaklassidest on ta kõige vähem pessimistlik praegu võlakirjade suhtes, kus võlakirja lõpptähtajal on lootus ikkagi põhiosa tagasi saada.

Edu võti

Viisemann selgitas, et kuigi võlakirjaturulgi pole seis imetlusväärne, on teised varaklassid veelgi rohkem ülehinnatud ning kaotused võivad olla suuremad. „See on kõige puhtam must särk,“ kinnitas äsja oma teiselt kodumaalt Jaapanist naasnud fondijuht. Ta ütles, et keskendub tootluse asemel pigem riskidele. Ka investoritel soovitas ta praegu panna rõhku pigem vara säilitamisele kui kasvatamisele.

Tunnistan, et Viisemanni kuulates tundsin, et mured on meil üsna sarnased. Ainult selle vahega, et kui tema vastutada on hulga rahva pension, siis minul tuleb muretseda pigem iseenda ja enda fännide finantstervise pärast.

See lubab mul ehk võtta ka mõnevõrra julgemat riski ja saavutada selle võrra uhkemat tootlust. Küll usun, et nii minule kui ka Viisemannile on edu taganud üsna sarnased kandvad põhimõtted: investeerimisotsused tee alati ise ja ära lase end teistel mõjutada. Kõige tähtsam on alati mõelda oma peaga.